Taust ja projekti eesmärk

Möödunud sajandi kuuekümnendatel aastatel alustati Paldiskis Nõukogude Armee Allveelaevnike Õppekeskuses tuuma-allveelaevade meeskondade väljaõppeks tuumareaktoritega varustatud õppestendi ehitust. Hiljem lisandus olemasolevale veel teinegi, kaasaegsema reaktoriga varustatud stend. Mõlemad õppestendid paiknesid praeguse Paldiski linna administratiivpiiridesse kuuluval territooriumil aadressiga Leetse tee 21, mida tuntakse ka Paldiski endise tuumaobjektina. Tuumaobjektil asus 208 m pikkune, 40 m laiune ja 22 m kõrgune nn. Peahoone, mille katuse all paiknesid mõlemad õppestendid ja rida mitmesuguseid abihooneid. Mõlemaid tuumareaktoreid kasutati õppeprotsessis 1989. aasta lõpuni. Vastavalt Vene Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi vahelisele leppele alustati 1994. aastal stendide demontaaþiga, mille käigus likvideeriti nende reaktoritega otseselt mitteseotud komponendid, reaktorisektsioonid suleti hermeetiliselt ja ümbritseti betoonsarkofaagidega. 1995. aasta septembris sai Eesti Vabariik õppekeskuse täielikuks omanikuks. Vene osapoole kinnitusel oleks nende poolt rakendatud meetmed pidanud tagama reaktorite ohutuse ja stabiilsuse vähemalt viiekümneks aastaks.

Siiski näitavad järgnenud uuringud ja hinnangud, et Paldiski endise tuumaobjekti reaktorite hoiutingimused ei vasta kaugeltki rahvusvaheliselt tunnustatud ohutuskriteeriumitele.

Käesoleva projekti eesmärk ongi reaktorite ja radioaktiivsete jäätmete ohutu hoiustamise tegelik tagamine vähemalt 50 aastaseks perioodiks, see tähendab Peahoone ja seal asuvate sarkofaagide ning radioaktiivsete jäätmete vahehoidla ümberehituse ja/või täiustamise teel.

Projekti rahastab Euroopa Liit (PHARE) ja AS ALARA

Olulisemad ehitustööd

Töövõtja: AS Eviko, www.eviko.ee, projektijuht Matti Käärst, mobiil 50 49 426, e-post elmek.ou@neti.ee

Omanikujärelevalve: AS Telora-E, www.telora.ee, konsultant Toomas Joonsaar, mobiil 51 46 710, telefon 6505 160; faks 6505 161, e-post toomas.joonsaar@telora.ee

Rekonstrueeritud peahoone pidulik avamine toimus 11.10.2007. a. Osalesid projektiga seotud riigiasutuste esindajad, pea- ja alltöövõtjad ning ajakirjanikud kokku u. 70 inimest. Puudustest teatamise periood (nn. garantiiperiood) kestab kuni 31.10.2008.a.

Source

Nõukogude Liidu Põhjalaevastiku ja Vaikse ookeani laevastiku allveelaevnike väljaõpetamiseks paigaldati Pakri poolsaare põhjaossa Mereväe koolituskeskusesse kaks militaarotstarbelist õppereaktorit, mis olid analoogsed tuumaallveelaevadel kasutatavate reaktoritega. Õppereaktorite eesmärgiks oli (täiend)koolitada mereväelasi enne allveelaevadele saatmist reaalsele võimalikult lähedastes tingimustes.

Tuumareaktor nr 1 töötas alates 1968. a. aprillist kuni 1989. a. jaanuarini ning paiknes metallist kestas, mis vastas oma kujult ja mõõtmetelt tuumaallveelaevale. Reaktor oli PWR/VM-A tüüpi, soojusvõimsusega 70 MW. 1980. aastal vahetati reaktoris tuumakütus uue kütusega. Reaktor nr 1 tööaeg oli kokku (20-40% koormusel) 20 821 tundi (13 781 tundi esimese kütusekogusega ja 7 040 tundi teise kütusekogusega).

Reaktor nr 2 oli PWR/BM-4 (LWR) tüüpi, soojusvõimsusega 90 MW ja see töötas 1983. a. veebruarist kuni 1989. a. detsembrini ligikaudu 30% koormusega. Reaktori tuumakütust ei vahetatud. Reaktori nr 2 tööaeg oli kokku 5 333 tundi.

Põhimõtteline otsus väljaõppekeskuse ehk Paldiski objekti ohutuks sulgemiseks tehti 1991. aastal peale Eesti iseseisvuse tunnustamist Venemaa poolt ja Vene vägede väljaviimist piirkonnast. Kuni 1995. aastani teostati Vene võimude poolt reaktorisektsioonide pikaajalise ohutuse tagamiseks alljärgnevad tööd:

• kasutatud tuumakütus eemaldati reaktoritest ja toimetati Venemaale;
• abisektsioonid demonteeriti;
• mitteradioaktiivsed seadmed eemaldati;
• reaktorid ja primaarkontuuri torustikud tühjendati nii palju kui võimalik vedelikest ning muudeti õhukindlaks;
• jahutusvee puhastusfiltrid tühjendati;
• bioloogilise kaitsekihi (reaktorit ümbritsev veesärk neutronite püüdmiseks) kohal asuvad mitteradioaktiivsed seadmed eemaldati;
• tugevdati reaktorisektsioonide tugikonstruktsioone;
• valmistati raudbetoonist sarkofaagid ja reaktorisektsioonide sisemuses täideti mitmed kiirgusohtlikud sõlmed ja avaused betooniga.

Vastavalt Vene Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud lepingule (30. juuli 1994. a.) läks väljaõppekeskus 26. septembril 1995. aastal koos õppereaktorite ja tuumajäätmete hoidla hoonetega Eesti Vabariigi valdusesse.

Aastatel 1995-2011 viidi endisel sõjaväealal Paldiski objektil läbi laiaulatuslikud konserveerimis-, puhastus- ja rekonstrueerimistööd, sest objektil leidus hulgaliselt radioaktiivset- ja mitteradioaktiivset jääkreostust, mis oli ohuks pinna- ja põhjaveele ning pinnasele. Muuhulgas puhastati ja lammutati mitmed ehitised ning peahoonesse rajati radioaktiivsete jäätmete vaheladustuspaik.

Aastatel 1999-2001 teostatud Euroopa Liidu (EL) projekti “Paldiski reaktorisektsioonide käitlemise alternatiivide hindamine” (ingl Evaluation of Management Routes for the Paldiski Sarcopahagi) tulemusena leidis projekti ekspertkomisjon, et kiirgusohutuse ja jäätmete ladustamise seisukohast on otstarbekas alustada objekti olulisemaks jääkreostuse allikaks olevate reaktorisektsioonide lõpliku dekomisjoneerimisega (desaktiveerimise ja täieliku demonteerimisega) peale 50. aastast hoiustamist, so. orienteeruvalt 2040 aastal.

Aastatel 2005-2008 teostatud EL PHARE projekti “Paldiski sarkofaagide pikaajaline ohutu hoiustamine ja sellega seotud demonteerimistööd” (ingl Safe Long-Term Storage of the Paldiski Sarcophagi & Related Dismantling Activities) raames paigaldati hoiustamistingimuste parandamiseks korrosioonikindluse tõstmise eesmärgil sarkofaagidesse õhukuivatussüsteem, paigaldati reaktorisektsioonidele võimaliku saaste lekkimise operatiivseks avastamiseks seiresüsteem ja renoveeriti reaktoreid ümbritsev peahoone parandades nii hoone ilmastikukindlust.

Otsuse tegemisel eeldas projekti „Paldiski reaktorisektsioonide käitlemise alternatiivide hindamine“ ekspertkomisjon, et 2040. aastal algava reaktorisektsioonide dekomisjoneerimise käigus tekkivad radioaktiivsed jäätmed ladustatakse hiljemalt selleks ajaks rajatud radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaika. 1997. aastal rajatud vaheladustuspaik on planeeritud arvestusega, et sinna on võimalik mahutada kõik Eestis tekkivad jäätmed (sh. Paldiski tuumaallveelaevnike õppekeskuse tuumaobjekti dekomisjoneerimise käigus tekkivad radioaktiivsed jäätmed ja Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidlast eemaldatud jäätmed), välja arvatud reaktorisektsioonide dekomisjoneerimise tekkivad jäätmed. Seega samaaegselt reaktorisektsioonide dekomisjoneerimiseks vajalike keskkonnakaitseliste, tehniliste jms. analüüside ning uuringutega alustamisega tuleb samuti alustada lõppladustuspaiga rajamiseks vajalike keskkonnakaitseliste, tehniliste jms. analüüside ning uuringutega, sest ühe tegevuse täitmise tulemused on sisendiks teise tegevuse täitmisele ja vastupidi. Käesoleva projekti eesmärgiks on teha esmased tehnilised uuringud ja vajalike andmete kogumine, mis oleksid aluseks edasiste tegevuste planeerimisel, otsuste tegemisel ning keskkonnamõju hindamiste alustamisel.

Projekti täitmine loob eelduse reaktorisektsioonide dekomisjoneerimise ja radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise keskkonnamõju hindamiste alustamiseks. Keskkonnamõju hindamiste järel saab juba alustada lõppladustuspaiga projekteerimise ja ehitamisega ning reaktorisektsioonide dekomisjoneerimisega.

Lisainfot Paldiski objekti ajaloo kohta saab:

• “Historical Survey of Nuclear Non-Proliferation in Estonia, 1946-1955”
• Albumi “Paldiski endise tuumaallveelaevnike õppekeskuse tuumaobjekt – üleandmine Eestile ja saastusest puhastamine” kaas
• Album “Paldiski endise tuumaallveelaevnike õppekeskuse tuumaobjekt – üleandmine Eestile ja saastusest puhastamine”
• Ajalooline ülevaade 1946-1995 “Tuumarelvade leviku tõkestamisega seotud probleemidest Eestis”

Eeluuringute tegevused on:

• Projekti korralduslikud tegevused (seminarid ja aruanded)
• Andmete kogumine ning ülevaade riigisisestest ja rahvusvahelistest nõuetest
• Reaktorisektsioonide dekomisjoneerimise võimaluste väljaselgitamine
• Radioaktiivsete jäätmete lõppladustamise võimaluste väljaselgitamine
• Käitlemise, reaktorisektsioonide dekomisjoneerimise ja lõppladustamise maksumused
• Kommunikatsioonistrateegia

Eeluuringud toimuvad perioodil 23.09.2014. a. kuni 30.12.2015. a. ja neid teostab konsortsium JSC Eksortus (Leedu) ja R&D Company SOSNY (Venemaa) ning alltöövõtjatena osalevad Paldiski objekti endise operaatori Rosatomi esindaja FCNRS (Federal Center of Nuclear and Radiation Safety, Venemaa) ja JSC Specialus Montazas-NTP (Leedu).

Eeluuringuid rahastatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahenditest.

Projekti Eestipoolseks partneriks on Paldiski objekti haldamise ja ohutustamisega tegelev AS A.L.A.R.A., kelle kontaktisikuks on Ivo Tatrik, telefon 6741 366, mobiil 51 51 111, e-post ivo.tatrik@alara.ee

Source

Projekti lühinimeks on RAJALA (radioaktiivsete jäätmete ladustamine) ning projekti kogumaksumus on 8,355 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustab 85%  ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse keskkonnaprogrammi toetus on 15%. Projekti täitmine toimub perioodil 2019 – 2023.

Projekti eesmärgiks on vähendada radioaktiivsete jäätmete ja nende käitlemisega seotud ohtusid, et ära hoida põhja- ja pinnavee reostus, mis on ohuks inimeste tervisele.

Projekt koosneb viiest tegevusest:

1. Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise mõju uurimine erinevatest keskkonna ja sotsiaal-majanduslikest aspektidest lähtudes. Tegevuse käigus saadakse täpne ülevaade lõppladustuspaiga võimalike asukohtade näitajatest jne, mis on sisendiks planeeringu koostamiseks ja mõjude hindamiseks.
2. Paldiski endisel tuumaobjektil asuvate reaktorisektsioonide likvideerimise (dekomissioneerimise) insenertehnilised ja radioloogilised uuringud. Tegevuse tulemusena saadakse vajalikud tehnilised lähteandmed likvideerimistööde ohutuks läbiviimiseks, tekkivate jäätmete nõuetekohaseks käitlemiseks jne, mis on sisendiks mõjude hindamiseks.
3. Paldiski endisel tuumaobjektil asuvate radioaktiivselt saastunud metallijäätmete lõppladustamiseks vajaliku käitlemise ettevalmistus. Valdavalt on metallijäätmete näol tegemist maa-aluse torustikuga, mis ühendas Paldiski objektil asunud erinevaid rajatisi peahoones asuvate reaktorisektsioonidega ja mille kaudu liikusid radioaktiivsed vedeljäätmed või radioaktiivselt saastunud õhk. Aastatel 2024-2026 on planeeritud metallijäätmed transportida väljaspool Eestit asuvasse sulatustehasesse, kus toimub nende puhastamine ja sulatamine jäätmete mahu vähendamise eesmärgil. Kontsentreeritud tagastatavad radioaktiivsed jäätmed transporditakse edasiseks käitlemiseks Paldiski objektil asuvasse käitluskeskusesse, kus toimub nende lõppladustamiseks vajalik betoneerimine ja pakendamine. Seejärel ladustatakse jäätmed vaheladustuspaigas kuni nende lõpliku ladustamiseni rajatavas lõppladustuspaigas.                            Käesoleva tegevuse raames soetatakse kontsentreeritud tagastatavate radioaktiivsete jäätmete käitlemiseks betoonisõlm ning jäätmete ladustamiseks vajalikud betoonkonteinerid.
4. Lõppladustuspaiga asukohavalikuks vajaliku planeeringu ja selle mõjuhindamise tegevused. Tegevus on osaliselt piiriülene, sest keskkonnamõju strateegilise hindamise raames on Eestil kohustus hinnata lõppladustuspaiga rajamise piiriülest mõju.
5. Projekti toetatavate tegevuste ja tulemuste kommunikeerimine avalikkusele.

Projekti tulemuseks on loodud eeldused sobivaima lõppladustuspaiga asukoha väljaselgitamiseks ning reaktorisektsioonide likvideerimiseks. Alustatud on planeeringu koostamise ning mõjuhindamisega, avalikkusele on proaktiivselt ja selgelt tutvustatud projekti eesmärke, tegevusi ning nende tulemusi. Samuti on lõppladustamiseks vajalikul viisil käideldud Paldiski endisel tuumaobjektil asunud  radioaktiivselt saastunud metallijäätmed ning taastatud on 1,18 hektarit maad. Selle tulemusena on tagatud ümbritseva keskkonna ja inimeste tervise ohutuse parem kaitse. Radioaktiivsete jäätmete riikliku tegevuskava eesmärkidest on täidetud radioaktiivsete jäätmete pikaajalise ohutu käitlemise ning radioaktiivsete jäätmete tekke vähendamise nõue.

Projekti elluviija on AS ALARA, kelle kontaktisikuteks on Ivo Tatrik, telefon 51 51 111, e-post ivo.tatrik@alara.ee ja Alari Kruusvall, telefon 523 7126, e-post alari.kruusvall@alara.ee

Projekti partner on Kliimaministeerium, kelle kontaktisikuks on Maria Leier, telefon 5306 5651, e-post maria.leier@kliimaministeerium.ee

Source