AS ALARA kalibreerimislabor pakub akrediteeritud teenust ioniseeriva kiirguse mõõtevahendite kalibreerimiseks kiirguskaitse eesmärgil (vt akrediteerimistunnistust). Meie labori kvaliteedijuhtimissüsteem vastab standardile EVS-EN ISO/IEC 17025:2017 ning meie kalibreerimismeetod põhineb standardil EVS-EN ISO 4037-3:2021.

Vaata täpsemalt meie labori kalibreerimisulatust siit: akrediteerimisulatus.

Kiirgusmõõteseadmete kalibreerimise olulisus

Kiirgusmõõteseadmete kalibreerimine on oluline mitmel põhjusel:

• Tagab mõõtmistäpsuse. Kalibreerimine seob seadme näidu vastava suuruse etalonväärtusega, vähendab süstemaatilisi vigu ning kindlustab, et mõõdetud doosid ja doosikiirused on usaldusväärsed.
• Toetab kiirgusohutust. Täpselt kalibreeritud seade aitab õigesti hinnata töötajate ja elanikkonna kiirgusdoose ning vältida nii riskide ala- ja ülehindamist
• Kinnitab seadme korrasolekut. Regulaarne kalibreerimine on ühtlasi funktsionaalne kontroll – see aitab avastada andurite vananemist, elektroonikavigu või valesid seadeid enne, kui need hakkavad mõõtmistulemusi oluliselt mõjutama.
• Tagab jälgitavuse ja vastavuse nõuetele. Korrektselt kalibreeritud mõõteseadmega saadud mõõtmistulemused on jälgitavad rahvusvaheliste etalonideni ning vastavad IAEA ja riiklike regulaatorasutuste nõuetele.
• Toetab kvaliteedijuhtimist. Regulaarne kalibreerimisprogramm on osa kvaliteedisüsteemist, mis aitab tagada, et kõik kiirgusmõõtmised on tehniliselt korrektsed ja võrreldavad ajas ning erinevate seadmete vahel.

Mõõteseadmete kalibreerimise sagedus

Mõõteseadmete kalibreerimise sagedus sõltub nii mõõteseadme tüübist, kasutusalast kui ka tootja või õigusaktide nõuetest. Üldiselt tuleb seadmeid kalibreerida järgmistel juhtudel:

• Regulaarselt kindla intervalliga, näiteks kord aastas või tootja juhiste järgi.
• Pärast remonti või seadistamist, et kontrollida, kas seade töötab õigesti.
• Enne olulisi mõõtmisi või katseid, eriti kui tulemuste täpsus on kriitilise tähtsusega.
• Kui on kahtlus seadme täpsuses, näiteks kui mõõtmistulemused erinevad tavapärasest.
• Õigusaktide või standardite nõudel teatud valdkondades (nt tervishoid, keskkonnaseire, toidu- või farmaatsiatööstus) on kalibreerimine kohustuslik kindla perioodi järel. Kiirgusmõõteseadmete kalibreerimise kohustus on tihti kiirgustegevusloa omajale kehtestatud kiirgustegevusloas.

Kuidas kalibreeritakse mõõteseadmeid?

Mõõteseadmete kalibreerimine tähendab seadme näidu võrdlemist täpse etaloniga, et kontrollida selle õigsust. Protsess algab seadme ettevalmistamise ja töövalmis seadmisega. Seejärel tehakse mõõtmised nii kalibreeritava seadme kui ka etaloniga ning võrreldakse tulemusi tuues välja kõrvalekalle etaloni väärtusest. Kõik tulemused kantakse kalibreerimistunnistusele, kus arvutatakse välja ka seadme kalibreerimiskoefitsiendid. Kalibreerimiskoefitsientidega korrigeeritud seadme näit tagab mõõtmistulemuste usaldusväärsuse ja jälgitavuse. Tavaliselt tehakse kalibreerimisi akrediteeritud laborites, kus järgitakse rahvusvahelisi standardeid. Nii tagatakse, et mõõtmised on täpsed ja seadet saab kindlalt kasutada.

Meie loodav kalibreerimiskeskus on Eestis unikaalne. Alates 2026. aastast on plaan pakkuda elektroonilise personaalse dosimeetri, doosikiiruse mõõteseadme, ionisatsioonikambri kalibreerimise ja termoluminestsentsdosimeetri kiiritamise teenust. Mõõteseadmete kalibreerimisteenuse huvi korral võtke ühendust aadressil partel.saluvere@alara.ee.

Pärtel Saluvere

Kalibreerimislabori juhataja

Partel.Saluvere@alara.ee

+372 5340 4906

Kalibreerimislabori teenuse päringuvorm

Source

Mida ekskursioonil näeb?

Ekskursioon algab sissejuhatava ettekandega, kus tutvustame objekti ajalugu, tänaseid tegevusi ja tulevikuplaane. Seejärel külastame objekti koos giidiga.

Ekskursiooni käigus on võimalik näha reaktorisarkofaagi, kus asub Nõukogude Liidu I põlvkonna tuumaallveelaeva energiasektsioon, ning tutvuda peahoone saaliga, kus paikneb radioaktiivsete jäätmete vahehoidla. Soovi korral on võimalik tõusta ka umbes 11 meetri kõrgusele estakaadile, kust avaneb vaade kogu hoone sisemusele.

Külastust saadab giid, kes räägib objekti ajaloost ja vastab küsimustele. Soovi korral saab tutvuda ka Paldiski endise tuumaobjekti virtuaaltuuriga (tutvustav video).

Kas Paldiski endise tuumaobjekti külastamine on ohutu?

Paldiski endise tuumaobjekti külastamine on ohutu. Külastajad võivad territooriumil viibida vaid koos AS ALARA saatjaga ja peavad täitma tema korraldusi.

Külastajatele vanusepiirangut ei ole, kuid ekskursioon eeldab liikumist treppidel ja kõrgematel platvormidel. Seetõttu soovitame külastust eelkõige kooliealistele lastele ja täiskasvanutele. Väiksemad lapsed ei pruugi ohutuse tagamiseks pääseda kõikidesse kohtadesse.

Kuidas külastust korraldada?

Paldiski endise tuumaobjekti külastamiseks tuleb:

• leppida eelnevalt kokku külastusaeg;
• võtta kaasa fotoga isikut tõendav dokument;
• võtta kaasa hea tuju 😊

Riietumisel pea meeles, et Paldiski poolsaarel on sageli tuuline ning betoonhoones on temperatuur aastaringselt pigem mõõdukas või jahe.

Ekskursiooni hinnakiri

• Kuni 6-liikmelise grupi miinimumtasu on 100 eurot + käibemaks;
• Kui grupis on 7 või enam külastajat, on ekskursiooni hind 15 eurot + käibemaks inimese kohta kõigile grupiliikmetele;
• Eesliinitöötajatele (riigikaitseliste struktuuride töötajad, sealhulgas kaitseliitlased, vabatahtlikud päästjad ja abipolitseinikud) on tasu 10 eurot + käibemaks inimese kohta;
• Lastele, õpilastele ja tudengitele- tasuta.

Ekskursiooni eest saab tasuda ettemaksuarve alusel.

NB! Ekskursioone korraldatakse ainult tööpäevadel ning neid on võimalik läbi viia eesti ja inglise keeles.

Paldiski endise tuumaobjekti lugu

1960. aastate alguses alustati Pakri poolsaarele Nõukogude Liidu tuumaallveelaevnike õppekeskuse ehitamist. Peahoones asusid kaks õppestendi töötavate tuumareaktoritega. Õppestendid kujutasid seda osa allveelaevade korpustest, mis olid otseselt seotud energiatootmise, allveelaevade ja reaktorite juhtimisega ning nende liikumisega seotud pardasüsteemidega.

Lisaks peahoonele paiknesid territooriumil vedelate ja tahkete radioaktiivsete jäätmete hoidlad, vedeljäätmete töötlemiskompleks, ventilatsioonihoone, eripesula, katlamaja ning muud abihooned.

Pärast Eesti taasiseseisvumist anti objekt 1995. aastal Eestile üle. Kunagisest 39 hoonest ja rajatisest on praeguseks alles kolm:

• renoveeritud peahoone, kus asuvad reaktorisektsioonid, radioaktiivsete jäätmete vahehoidla ning AS ALARA tööks vajalikud kontori-, lao- ja tööruumid;
• väravahoone;
• garaaž.

Pärast objekti ülevõtmist puhastati ja lammutati suurem osa ehitistest ning kogutud jäätmed käideldi ja ladustati tänapäevaste ohutusnõuete kohaselt. Kuigi peamised puhastustööd lõppesid 2012. aastal, jätkuvad reaktorisektsioonide lõpliku lammutamise ja ohutuse tagamise tööd aastatel 2040–2050. Selleks ajaks rajatakse territooriumile ka radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaik, kuhu paigutatakse lisaks olemasolevatele jäätmetele ka reaktorite lammutamisel tekkivad jäätmed.

Source

Mis on ioniseeriv ehk radioaktiivne kiirgus?

Ioniseeriv kiirgus võib pärineda nii looduslikest kui ka inimese tekitatud allikatest, millel on erinevad kiirgusdoosid ja ohutustasemed. Ioniseerivat kiirgust kasutatakse näiteks meditsiinis, tööstusseadmetes, teadusuuringutes jne.

Ioniseeriva kiirguse mõõtmine

Ioniseeriva kiirguse mõõtmine on vajalik, et hinnata kiirguse taset ja selle võimalikku mõju inimestele ja keskkonnale. Mõõtmiseks kasutatakse spetsiaalseid seadmeid,mis näitavad kiirgustaset õhus, pinnases ja materjalides.

Kiirguskaitse olulisus

Kiirguskaitse eesmärk on kaitsta inimesi ja loodust ioniseeriva kiirguse kahjulike mõjude eest. Kuna kiirgus võib kahjustada rakke, põhjustada haigusi ja saastada keskkonda, tuleb kokkupuudet sellega võimalikult vähendada. Selleks järgitakse kolme põhiprintsiipi: vähendada kiirituse aega, suurendada kaugust kiirgusallikast ja kasutada sobivaid kaitsevahendeid. Tõhus kiirguskaitse on eriti tähtis meditsiinis, tuumatööstuses ja radioaktiivsete jäätmete käitlemisel, kus on kõrgem kiirgusohu risk.

Source

Enamik Eesti radioaktiivsetest jäätmetest pärineb Nõukogude Liidu ajast. Tänapäeval on peamised radioaktiivsete jäätmete tekitajad kiirgustegevusluba omavad meditsiini-, tööstus- ja teadusasutused.

Radioaktiivsete jäätmete vastuvõtmine

Radioaktiivsed jäätmete vastuvõtmisel on rakendatakse kahte võimalust: 

1. Kui tegemist on kiirgustegevusloa all olevate allikatega, siis kontakteerub loa omaja AS ALARA-ga ning teavitab jäätmete utiliseerimise vajadusest. Selleks tuleb täita jäätmete ankeet, mille alusel käitleja koostab hinnakalkulatsiooni. Selle kooskõlastamisel kliendi poolt viiakse läbi jäätmete ülevõtmise toiming, mis fikseeritrakse aktiga. Loa omanik on kohustatud akti koopia esitma Keskkonnaametile.
2. Kui kiirgusallikal puudub omanik ehk allika kasutamiseks puudub kiirgustegevusluba, siis esmalt tuleb teavitada allikast Keskkonnaametit, kes viib läbi toimingud allika tuvastamiseks ning seejärel teavitab AS ALARA-t vajadusest allikas utiliseerida. 

Radioaktiivsed jäätmed liigitatakse sõltuvalt jäätmetes sisalduvate radionukliidide:

1. aktiivsusest ja eriaktiivsusest;
2. poolestusajast;
3. kiirguse liigist;
4. radioaktiivsel lagunemisel tekkivast soojuse hulgast.

Radioaktiivsete jäätmete käitlemine

Ohtlike jäätmete ladustamine on reguleeritud, et vältida kahjustusi inimeste tervisele või keskkonnale. Radioaktiivsete jäätmete käitlemise all mõistetakse radioaktiivsete ainete kasutamise käigus tekkivate vedelate, tahkete ja gaasiliste jäätmete ohutut töötlemist, ladustamist ja lõppladustamist eesmärgiga kaitsta inimesi ja keskkonda.

Radioaktiivsete jäätmete käitlemise meetodid sõltuvad jäätmete omadustest. AS ALARA kasutab järgmiseid käitlustehnoloogiaid:

• demonteerimine,
• pressimine,
• stabiliseerimine betooniga,
• ajutine ladustamine hoiuruumis kuni aine aktiivsus langeb alla vabastamistasemeid,
• pikaajaline vaheladustamine ja lõppladustamine ehk radioaktiivsete jäätmete lõplik isoleerimine kas maapinnalähedastes või geoloogilistes lõppladustuspaikades.

Radioaktiivsete jäätmete vahe- ja lõppladustamine

Radioaktiivseid jäätmeid saab ladustada mitmel viisil, sõltuvalt nende aktiivsusest ja ohtlikkusest:

• Vaheladustamine – spetsiaalses rajatistes, kus jäätmeid hoitakse seni, kuni valmib neile lõplik lahendus. Eestis toimub see näiteks Paldiski radioaktiivsete jäätmete vaheladustuspaigas.
• Lõppladustamine – lõpplahendus, mille puhul jäätmed paigutatakse spetsiaalsesse pinnaselähedasse lõppladustuspaika või sügavale (Eestis 60-80 m) maapõue. Lõppladustamise eesmärk on isoleerida jäätmed jäädavalt nii, et need ei ohustaks enam keskkonda ega inimest.

Kiirgusohtlike rajatiste dekomissioneerimine

Kiirgusohtlike rajatiste dekomissioneerimine tähendab radioaktiivselt saastunud rajatiste  (näiteks tuumareaktorid, vahehoidlad või muud potentsiaalselt radioaktiivseltt saastunud rajatised) ohutut sulgemist, saastusest puhastamist ja lammutamist pärast nende töö lõppu. Selle käigus eemaldatakse või isoleeritakse radioaktiivsed materjalid, käideldakse ja ladustatakse nõuetekohaselt jäätmed ning territoorium valmistatakse ette edasiseks kasutamiseks või pikaajaliseks seireks.

Ivo Tatrik

Radioaktiivsete jäätmete käitlemise teenuse juht

Ivo.Tatrik@alara.ee

+372 515 1111

Omanikuta allikad päringuvorm

Kiirgustegevusloaga allikad päringuvorm

KKK

Kas Eestis on radioaktiivsete jäätmete hoidla?

Jah, Eestis on radioaktiivsete jäätmete vaheladustuspaik olemas. See asub Paldiskis ja seda haldab AS ALARA.

Milliseid radioaktiivseid jäätmeid me vastu võtame?

AS ALARA võtab kiirgustegevusloa omajatelt vastu madal- ja keskaktiivseid radioaktiivseid jäätmeid, mis ei ole tekkinud looduslike radioaktiivsete materjalidega seotud tööstussektoris tootmisprotsessi tulemusena.

Allika üleandmise hinnakalkulatsiooni koostamiseks on vajalikud vähemalt järgmised andmed: isotoop, aktiivsus, valmistamise aeg, allikate/seadmete arv, kiirgusallika konteineri või seadme füüsiline suurus koos fotoga, asukoht/aadress, doosi kiirus konteineri või seadme pinnal.

Kui kiirgusallikal puudub omanik ehk allika valdajal puudub kiirgustegevusluba, siis on vajalik vähemalt järgmine informatsioon: foto kiirgusallikast, asukoht/aadress, allikate arv (tk, kg, m3), kuidas allikas avastati.

Kuidas teada, kas ained on radioaktiivsed?

Radioaktiivsete ainete tuvastamiseks kasutatakse näiteks Geiger-Mülleri loendurit, stsintillatsioonimõõturit, ionisatsioonikambrit ja spektromeetreid. Samuti näitavad aine radioaktiivsust ohumärgised ja dokumentatsioon.

Milline näeb välja radioaktiivne jääde?

Radioaktiivse jäätme välimus võib olla väga erinev, sõltuvalt tüübist ja kujust. See võib olla gaasiline, vedel või tahke materjal. Enamasti on radioaktiivsed jäätmed suletud konteinerites või pakendites, mis on märgistatud infosildiga.

Kas radioaktiivsed ained lagunevad ajas?

Jah, radioaktiivsed ained lagunevad ajas ehk nende radioaktiivsus väheneb vastavalt radioaktiivse lagunemise seadusele. Radioaktiivsete ainete lagunemise aeg on erinev – mõned lagunevad kiiresti, teised väga aeglaselt.

Kuidas radioaktiivseid jäätmeid käideldakse?

Peale vastuvõtmist käitleja poolt radioaktiivsed jäätmed iseloomustatakse (määratakse isotoop, aktiivsus) ning grupeeritakse isotoopide poolestusaja põhjal. Seejärel demonteeritakse võimalusel kiirgusallikas ja  sõltuvalt jäätme tüübist see kas vaheladustatakse koheselt betoonkonteineris või viiakse läbi vajalikud käitlustoimingud (pressimine, betoneerimine), pakendatakse jääde metall- või betoonkonteinerisse ning lõpuks paigutatakse vaheladestuspaika.

Kuidas vabaneda radioaktiivsetest jäätmetest?

Kiirgustegevusloaga allikate puhul tuleb kontakteeruda AS ALARA-ga ning täita jäätme ankeet hinnapakkumise koostamiseks. Peale pakkumise kooskõlastamist toimub jäätmete üleandmine

Kiirgustegevusloata ehk omanikuta allikate puhul tuleb kontakteeruda Keskkonnaametiga ning esitad kogu teadaolev informatsioon allika kohta. Seejärel Keskkonnaamet võtab ühendus AS ALARA-ga, kes tuleb allikale järele ja utiliseerib selle.

Source

Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis võivad oma omaduste tõttu ohustada inimeste tervist, vara või keskkonda. Need võivad sisaldada kemikaale, raskemetalle ja muid tervisele või keskkonnale kahjulikke ühendeid. Ohtlikud jäätmed võivad olla söövitavad, tuleohtlikud või mürgised.

Eestis tekib kõige rohkem ohtlikke jäätmeid põlevkivitööstuses, aga ka keemia- ja töötlevas tööstuses, jäätmekäitluses, transpordisektoris (romusõidukid ja õli sisaldavad jäätmed) ning ehitus- ja lammutusobjektidel.

Kui ettevõtte tegevuse käigus tekib ohtlikke jäätmeid, tuleb veenduda, et jäätmekäitlus oleks nõuetekohane. Ohtlike jäätmete ohutu käitlemise ja ladustamise kulud kannab nende omanik. On oluline teada, mis on ohtlikud jäätmed ja kuhu need viia või kuidas käidelda. 

AS ALARA võtab ohtlikke jäätmeid vastu Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskuses.

Ohtlike jäätmete vastuvõtt

Ohtlikke jäätmeid võetakse vastu kindlates jäätmejaamades või kogumispunktides, kus on tagatud nende keskkonna- ja inimsõbralik käitlemine, pöörates erilist tähelepanu sellele, et jäätmed ei lekiks keskkonda ning nende käitlemine oleks inimestele ohutu. Aeg-ajalt korraldatakse ka ohtlike jäätmete kogumisringe, mille kohta võib täpsema info saada oma kohalikust omavalitsusest.

Ohtlike jäätmete ladustamine ja kogumine

Ohtlike jäätmete ladustamine on reguleeritud, et vältida kahjustusi inimeste tervisele või keskkonnale. 

1. Ohtlikud jäätmed kogutakse teistest jäätmetest eraldi. Oluline on vältida nii ohtlike jäätmete sattumist tavaprügi hulka, aga ka eri liiki ohtlike jäätmete omavahelist segunemist. Erinevate ohtlike jäätmete kokkusattumisel võib halvemal juhul tekkida ohtlikke olukordi, näiteks põlema süttimist või inimesele tervisekahjustuste tekkimist. 
2. Ohtlikud jäätmed kogutakse tihedalt suletud, lekkekindlatesse anumatesse, mis peavad olema selgelt märgistatud vastavalt sisule ja ohutusnõuetele. Ohtlike jäätmete konteinerisse panekul tuleb kontrollida tähelepanelikult märgiseid, et iga jäätmeliik paigutataks õigesse konteinerisse.
3. Ohtlikud jäätmed ladustatakse spetsiaalselt ettenähtud kohas, mis vastab nõutud tingimustele.
4. Ohtlike jäätmete ladustamiskoht peab olema piiratud ja sinna võivad pääseda ainult volitatud isikud.

Seejärel antakse ohtlikud jäätmed edasi vastava loaga käitlejale edasiseks töötlemiseks.

Ohtlike jäätmete ladestamine

Ohtlikke jäätmeid ladustatakse ajutiselt ning need antakse edasiseks käitlemiseks litsentseeritud käitlejale, kellel on luba ohtlike jäätmete veoks ja ladestamiseks. Ohtlike jäätmete veoks väljastatud keskkonnakaitseloa olemasolu saab kontrollida infosüsteemist KOTKAS.

Ohtlike jäätmete veol ladestamise kohta tuleb lähtuda jäätmeseaduses ja autoveoseaduses sätestatud nõuetest. Iga saadetisega peab kaasnema ohtlike jäätmete saatekiri, mis registreeritakse ohtlike jäätmete saatekirjade infosüsteemis.

Teatud ohtlikke jäätmeid on võimalik ringlusse võtta, taaskasutada või kõrvaldada põletamise teel, aga on ka selliseid ohtlikke jäätmeid, mida on võimalik kõrvaldada ainult ladestamisega.
Keskkonnaportaali andmetel on ohtlike jäätmete ladestamise kohti ehk prügilaid viis – üks nendest on Vaivara ohtlike jäätmete jäätmejaam.

Pärtel Julius Pluss

Ohtlike jäätmete käitlemise teenuse juht

Julius.Pluss@alara.ee

+372 5688 2311

Ohtlike jäätmete päringuvorm

KKK

Milliseid ohtlikke jäätmeid me vastu võtame?

AS ALARA võtab vastu lepingu alusel vaid tahkeid, ladestamiskõlblikke ohtlikke jäätmeid, mis vastavad meile väljastatud keskkonnakompleksloale ja kehtivatele seadusaktidele.

Jäätmed peavad olema pakendatud ning hermeetiliselt suletud vastupidavasse taarasse:

• kilega vooderdatud big-bag kotid (vees mittelahustuvad),
• IBC-konteinerid,
• 200 l või 100 l metall- või plastvaadid.

Määrivaid, lekkivas taaras või pudenevaid jäätmeid vastu ei võeta, mittevastavad partiid võime tagasi saata.

Mida tuleb ohtlike jäätmete üleandmiseks teha?

• Päring: saada meile jäätmekoodid, hinnanguline kogus ja olemasolul akrediteeritud labori poolt tehtud jäätmete keemilise analüüsi tulemused. Kui vajalikke analüüsitulemusi ei ole, saame need peale päringut ise määrata. Tavaliselt on nendeks leostuvuse, pH, lahustuvuse, põlemis- ja plahvatusohtlikkuse, reageerimisvõime ning keemilise koostise analüüsid.
• Hinnapakkumine ja leping: teeme teostatavuskontrolli, edastame pakkumise ja sõlmime kliendilepingu.
• Saatekirjad ja dokumendid: enne vedu täida OJS-is ohtlike jäätmete saatedokument ning lisa akrediteeritud labori analüüsitulemused, ohutuskaardid ja ADR-klassifikatsioonid.
• Aja broneerimine ja vedu: lepime kokku vastuvõtuaja; korralda ADR-nõuetele vastav transport koos kirjalike juhistega.
• Vastuvõtt kohapeal: väravakaal (sisse- ja väljakaalumine), visuaalne ja keemiline vastavuskontroll, vastavuse korral ladustame jäätmed, mittevastavuse korral saadame tagasi. Seejärel esitame arve.

Kus võetakse ohtlikke jäätmeid vastu Tallinnas, Tartus ja mujal Eestis?

Ohtlike jäätmete vastuvõtt on võimalik nii Tartus, Tallinnas, Viljandis, Pärnus kui mujal Eestis. Kohalikud omavalitsused korraldavad ohtlike jäätmete kogumist jäätmejaamades, avalikes kogumispunktides ning ohtlike jäätmete kogumisringidega. Endale lähima kogumispunkti leiad kuhuviia.ee veebilehelt või kohaliku omavalitsuse veebilehelt.

Kas ma saan tellida endale ohtlike jäätmete konteineri?

Ettevõttel on soovi korral võimalik kasutada ohtlike jäätmete konteinerit, mille saab tellida vastavat teenust pakkuva partneri kaudu.

Kas ohtlikke jäätmeid saab taaskasutada?

Jah, ohtlike jäätmete taaskasutus on võimalik. Ohtlike jäätmete taaskasutamise võimalustele on hakatud pöörama aina rohkem tähelepanu. Riigi jäätmekavas 2023-2028 on märgitud, et Keskkonnaagentuuri andmetel taaskasutati aastatel 2014–2017 keskmiselt 25% ohtlikest jäätmetest ning aastatel 2018–2020 keskmiselt 33% ohtlikest jäätmetest. Näiteks Eestis õnnestub taaskasutada pliiakusid, saastunud pinnast ja järjest rohkem ka lahusteid.

Source