Eelmisel nädalal külastas Eestit IAEA ekspertmissioon, mille fookuses oli Paldiskis asuvate endiste tuumaallveelaevade reaktorisektsioonide dekomissioneerimine.
Koos AS ALARA, Keskkonnaameti ja Kliimaministeeriumiga vaadati ühise laua taga üle AS ALARA seni tehtud uuringud, külastati Paldiski tuumaobjekti ning arutati dekomissioneerimiseks vajalikke järgmisi tegevusi nii lähiaja perspektiivis kui ka pikemas vaates. IAEA ekspertide Vladan Ljubenovi, Egidijus Babilase, Szabolcs Czifruse ja Tom Hanseni sõltumatu vaade ning näited nende dekommisioneerimise praktikast, aitasid tuua lauale uusi võimalusi ja ideid, milliste tegevustega tulevikus esmajärjekorras edasi liikuda ning milliseid tegevusi pikemas vaates ja millises järjekorras planeerida.
Paldiski reaktorite dekomissioneerimise teeb eriliseks asjaolu, et Nõukogude Liidu aegsete militaarreaktorite kohta on infot piiratult ning tänases rahvusvahelises poliitilises olukorras ei ole võimalik seda ka lisaks saada. Olemasolev teave reaktorite kiirgusolukorra kohta on kohati vastuoluline ning selle usaldusväärsus tõendamata. Lisaks on reaktorite sektsioonid täidetud osaliselt betooniga, mis teeb nende põhjalikuma kiirgusolukorra hindamise ilma nendesse sisenemata võimatuks. Detailse dekomissioneerimise plaani koostamiseks on aga vajalik saada senisest täpsem ja faktipõhine informatsioon reaktorisektsioonides olevatest radiokatiivsetest isotoopidest ja nende aktiivsustest.
Kuna pärast reaktorisektsioonide sulgemist Vene sõjaväelaste poolt 1994. aastal ei ole keegi sektsioonidesse sisenenud, on järgmise sammuna vaja saada visuaalne ülevaade nende sisemusest ning kaardistada sealne kiirgusolukord.
Pärast selle tegevuse teostamist on võimalik alustada juba detailse dekomissioneerimisplaani koostamisega. Sammhaaval, koostöös ja rahvusvahelise kogukonna toel ning riigi rahastusel on kindlasti võimalik Paldiski reaktorite dekommisioneerimisega alustada planeeritult s.o. 2040.
