1960-ndate aastate algul alustati Paldiskis nõukogude laevastiku tuumaallveelaevade meeskondade väljaõppeks maismaal asuva õppekeskuse ehitamist.
Pakri poolsaare keskosas paiknenud tuumaobjektis asusid kaks õppestendi, mis kujutasid endist seda osa allveelaevade korpustest, mis olid otseselt seotud energiatootmise, allveelaevade ja reaktorite juhtimisega ning nende liikumisega seotud pardasüsteemidega ning kumbki õppestend hõlmas ka töötavat tuumareaktorit. Pärast Tšernobõli katastroofi korraldatud ohutushinnangu tulemusi seisati 1989. aastal ajutiselt mõlemad reaktorid eesmärgiga tõsta reaktorite ohutust, kuid Eesti Vabariigi taasiseseisvumisega ohutuse osas täiustatud reaktoreid ei taaskäivitatud. Koolitus õppekeskuses kestis küll kuni 1993. aastani, kuid ilma praktilise reaktoritöö kogemuseta.
Mõlemad reaktoritega varustatud õppestendid asusid tuumaobjekti 200 meetri pikkuses peahoones. Lisaks peahoonele majutas objekti 29 ha suurune territoorium veel kahte (tahkete ja vedelate) radioaktiivsete jäätmete hoidlat, vedeljäätmete töötlemiskompleksi, ventilatsioonikeskust, radioaktiivselt saastunud tööriietuse pesuks vajalikku eripesulat, katlamaja ning paljusid teisi tuumareaktorite töö tagamiseks vajalikke abiehitisi.
Pärast Eesti taasiseseisvumist ja pikki läbirääkimisi Nõukogude Liidu õigusjärglase Vene Föderatsiooniga anti objekt Eestile 26. septembril 1995. a. üle. Enne Paldiskist lahkumist eemaldas Vene Föderatsioon vastavalt sõlmitud kokkuleppele reaktoritest tuumakütuse ja demonteeris õppestendid, jättes alles vaid mõlemad tuumareaktorit sisaldavad allveelaevasektsioonid. Viimaste ümber rajati raudbetoonist sarkofaagid.
Alates tuumaobjekti ülevõtmisest on radioaktiivsest ja mitteradioaktiivsest saastusest puhastatud ning lammutatud valdav enamus selle territooriumil paiknenud ehitisi. Kunagi siin paiknenud 39-st hoonest ja rajatisest on praeguseks püsti veel vaid kolm:
- reaktorisektsioone sisaldav renoveeritud peahoone, kuhu on rajatud kaasaegne radioaktiivsete jäätmete vahehoidla ning AS A.L.A.R.A. tööks vajalikud kontori- ja laoruumid ning töökojad;
- valvehoone;
- garaaž.
Objekti puhastustööde käigus kogutud jäätmed on käideldud ja ladustatud viisil, mis vastab kaasaegsetele rangetele ohutusstandarditele.
Enne endise tuumaobjekti üleandmist Vene Föderatsiooni poolt reaktorisektsioonides tehtud tööd pidid tagama reaktorite ohutuse ja stabiilsuse vähemalt viiekümneks aastaks. Siiski näitavad järgnenud uuringud ja hinnangud, et Paldiski endise tuumaobjekti reaktorite hoiutingimused ei vasta kaugeltki rahvusvaheliselt tunnustatud ohutuskriteeriumitele. 2005. aasta detsembris käivitusid Euroopa Liidu PHARE projekti 632.03.01 “Safe long-term storage of the Paldiski sarcophagi and related dismantling activities” raames objektil projekteerimis- ja ehitustööd, mille eesmärgiks oli reaktorite ja radioaktiivsete jäätmete ohutu hoiustamise tegelik tagamine vähemalt 50 aastaseks perioodiks, see tähendab peahoone ja seal asuvate sarkofaagide ning radioaktiivsete jäätmete vahehoidla ümberehituse ja/või täiustamise teel.
Kuigi valdav enamus saastusest puhastamise töid Paldiski endisel tuumaobjektil lõppesid aastal 2012, jäävad reaktorisektsioonide lõpliku lammutamise ja ohutuse tagamisega (dekomissioneerimisega) seotud tööd aastatesse 2040-2050. Reaktorisektsioonide ohutu hoiustamise perioodi vältel, enne reaktorite lammutustööde alustamist, tuleb 2040. aastaks Eestisse rajada radioaktiivsete jäätmete lõpphoidla, kuhu paigutatakse lisaks olemasolevatele jäätmetele ka reaktorisektsioonide lammutamisel tekkivad radioaktiivsed jäätmed.
