Küsimused-vastused
Kas lõppladustuspaiga asukoht on juba ära otsustatud?
Ei. Lõppladustuspaiga asukoht otsustatakse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ning mõjude hindamise protsessi käigus. Sobivaim asukoht selgub 2023. aasta lõpuks. Meie tänase teadmise järgi võiks Paldiskis asuva endise tuumaallveelaevnike õppekeskuse territoorium olla sobilik ka kavandatavale lõppladustuspaigale, kuid selguse toob ikkagi planeeringu koostamise protsess ja mõjude hindamine, mille käigus toimub kõigi võimalike mõjude väljaselgitamine ja alternatiivide võrdlus.
Kust on need radioaktiivsed jäätmed pärit, mida sinna ladustama hakatakse?
Lõppladustuspaika pannakse Paldiski endisel tuumaobjektil hoiustatavate reaktorisektsioonide lammutamisel tekkivad jäätmed ja vaheladustuspaigas olevad jäätmed, mis pärinevad Paldiski objekti lammutustöödest või on aastakümnete jooksul kogu Eesti territooriumilt kokku kogutud radioaktiivsed jäätmed.
Edaspidi hakatakse paika ladustama kõiki Eestis tekkivaid madala- ja keskmise aktiivsusega radioaktiivseid jäätmeid (mis tekivad peamiselt tööstus-, meditsiini- ja teadusasutustes), mille jäätmevoog on väike, hetkel keskmiselt 5 m3 aastas, ning mis tõenäoliselt tulevikus veelgi väheneb – uute kiirgusallikate puhul on olemas lepingud nende tootjale tagasisaatmiseks ning kasutusele võetakse uued tehnoloogiaid, mis enam ei sisalda kiirgusallikaid.
Kuidas tagatakse ohutus keskkonnale ja inimesele?
Projekteerimisega plaanime alustada 2026. aastal, millele järgneb lõppladustuspaiga ehitamine. Ohutuse seisukohalt on väga tähtis kinni pidada planeeritud ajakavast, sest lõppladustuspaik peab alustama tööd 2040. aastal, mil lõppeb reaktorisektsioonide hinnanguline ohutu hoiustamise aeg. Tööde edasilükkamisel on oht, et Paldiski endise tuumaobjekti tehniline olukord ei taga enam konserveeritud reaktorisektsioonide edasisel hoiustamisel kiirgusohutust, kuna korrosioon võib põhjustada võimalikke radioaktiivse vee lekkeid sektsioonidest.
2015. aastal läbi viidud uuringutes leiti, et sobivaim lahendus oleks Eestisse rajada maa-aluse ja maapinnale ehitatud lõppladustuspaiga kombinatsioon. Kõige suurema aktiivsusega reaktorikomponendid tuleb lõppladustada vähemalt 30 meetri sügavusele maa alla.
Rajatav lõppladustuspaik hakkab vastama kõigile rahvusvahelistele keskkonna- ja kiirgusohutus nõuetele.
Kas hakkame ka teistest riikidest tooma sinna ladustamiseks radioaktiivseid jäätmeid?
Teistest riikidest radioaktiivseid jäätmeid lõppladustuspaika tuua ei tohi (kiirgusseadus § 86). Seda keelavad nii rahvusvahelised konventsioonid kui ka Euroopa Liidu direktiivid, mis ütlevad, et iga riik vastutab ise oma territooriumil tekkinud radioaktiivsete jäätmete käitlemise ja ladustamise eest.
Miks radioaktiivseid jäätmeid Eestist välja ei viida?
Eesti radioaktiivsete jäätmete käitluspoliitika põhimõte on, et Eestis tekkivad radioaktiivsed jäätmed käideldakse ja lõppladustatakse Eestis koha peal. Käitlemisel võib kasutada väljaspool Eestit pakutavaid jäätmete käitlemisteenuseid – nt lasta radioaktiivselt saastunud metallijäätmed ümber sulatada -, kuid tekkivad kontsentreeritud jäätmed tuuakse ladustamiseks siiski Eestisse tagasi.
Paldiski reaktorisektsioonide ja muude radioaktiivsete jäätmete ladustamine mõnes teises riigis ei tule kõne alla ka sellepärast, et see läheks kordades kallimaks kui oma territooriumile lõppladustuspaiga rajamine.
Kui Eestisse peaks kunagi tulema tuumajaam, kas siis seal tekkivaid tuumajäätmeid hakatakse samuti ladustama hetkel kavandatavasse lõppladustuspaika?
Kõrgaktiivseid tuumajäätmeid ehk tuumajaamade või uurimisreaktorite kasutatud kütust kavandatavasse madal- ja keskaktiivsete radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaika ladustada pole tehniliselt võimalik. Kasutatud tuumkütuse ladustamiseks tuleks rajada ka hoopis teist tüüpi lõppladustuspaik. Kui tuumajaam tõesti peaks Eestisse tulema, on üheks võimaluseks ka tuumkütuse liisimine ehk peale kasutamist saadetakse kütus tagasi müüjale.
Miks lõppladustuspaika Sillamäe hoidla kõrvale rajada ei saa?
Looduslikku päritolu ehk NORM (ingl Naturally Occuring Radioactive Material) jäätmete saneeritud hoidla kõrvale lõppladustuspaiga rajamine tähendaks sisuliselt mere kaldale paiga ehitamist, mis on paiga eluiga arvestades (tuhanded aastad) liiga suure riski võtmine (näiteks kliimamuutuste tulemusel paiga üleujutamise risk) ja seega välistatud.
Kuidas tagatakse lõppladustuspaiga keskkonnaohutus?
Kui radioaktiivseid jäätmeid ei ole korrektselt käideldud, võivad nad ohtu kujutada nii keskkonnale kui inimesele. Radioaktiivsete jäätmete käitlemise viimane samm on jäätmete lõppladustamine. See tähendab, et jäätmed on paigutatud konkreetselt nende jäätmete omadustele (näiteks aktiivsus, maht) vastavasse kohta, mis on nii looduslike kui ka tehislike tõketega ümbritsevast keskkonnast eraldatud.
Selleks, et lõppladustuspaik keskkonnale ja inimesele ohtu ei kujutaks, on vaja teha korralik eeltöö lõppladustuspaiga asukoha valiku osas. Sellele järgneb lõppladustuspaiga projekteerimine. Mõlema puhul saame toetuda rahvusvahelistele juhendmaterjalidele. Samuti saame meie tegevuse osas küsida arvamust Rahvusvaheliselt Aatomienergiaagentuurilt.
Peale radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaika paigutamist toimub lõppladustuspaiga pidev jälgimine ehk ohutuse tagamise kontrollimine.
Kogu lõppladustuspaiga protsessi saadavad laiapõhjalised kiirgusohutushinnangud, mille tulemuste põhjal oma edasist tegevust planeeritakse.
Samuti planeeritakse lõppladustuspaikasid nii, et need kestaks aastasadu.
Miks just Lääne-Harju vald?
2019. a. juulis toimus valitsuskabineti nõupidamine, kus kaaluti lõppladustuspaiga tarbeks erinevaid planeeringuliike. Juriidiliselt oleks olnud võimalik nii riigi eriplaneering, üldplaneering kui kohaliku omavalitsuse eriplaneering. Üldplaneering lõppladustuspaiga tarbeks ei sobi, sest see ei ole ehitusprojekti koostamise aluseks olev planeering. Lääne-Harju vald, kus juba täna vaheladustatakse radioaktiivseid jäätmeid, oli huvitatud olemasoleva olukorra parandamisest ning kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamisest ja kehtestamisest. Lõppladustuspaiga rajamise tulemusel olemasolev olukord Paldiskis paraneb, sh väheneb potentsiaalne oht inimeste tervisele ja põhjaveele.
Miks me peame valima kolme asukoha vahel ning ei saa kohe rajada lõppladustuspaika Paldiskisse?
Asukoha valikul vajaliku alternatiivide võrdlemise nõue tuleb seadusandlusest. Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga asukohavalikul tuleb järgida planeerimisseadust, sest tegemist on olulise ruumilise mõjuga ehitisega, mille sobivaim asukoht tuleb leida avalikus planeerimismenetluses erinevate asukohtade võrdluses ja hinnata kavandatava tegevusega kaasnevad mõjud (sotsiaalsed, majanduslikud ja keskkonnamõjud).