Uuringud 2014-2020

Euroopa Liidu projekti „Endise sõjaväeala Paldiski tuumaobjekti reaktorisektsioonide dekomissioneerimise ning radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise eeluuringud“ (ingl Preliminary studies for the decommissioning of the reactor compartments of the former Paldiski military nuclear site and for the establishment of a radioactive waste repository) täitmine toimus perioodil 2014-2015. Eeluuringute käigus hinnati Eestis tekkinud ja tulevikus tekkivad radioaktiivsete jäätmete hulgad ning nende käitlemiseks vajalikud tingimused ning anti soovitused koos majandusliku analüüsiga reaktorisektsioonide dekomissioneerimiseks ja radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamiseks.

Reaktorisektsioonide lammutamisel kaaluti eri võimalusi: võtta need osadeks või ladustada ühes tükis. Leiti, et kiirgusohutuse seisukohalt ja majanduslikult on otstarbekas reaktorisektsioonid lammutada väiksemateks tükkideks, kuid reaktori anum ise tuleb ladustada ühes tükis.

Reaktorisektsiooni nr 1 sisemus koos reaktori (tähistatud punasega) ja abiseadmetega. Autor: AS A.L.A.R.A.
Reaktorisektsiooni nr 2 sisemus koos reaktori (tähistatud punasega) ja abiseadmetega. Autor: AS A.L.A.R.A.

Uuriti samuti, kas ja millist tüüpi lõppladustuspaigad tuleb rajada olemasolevate jäätmete ja tulevikus, sealhulgas reaktorisektsioonide dekomissioneerimisel tekkivate jäätmete ladustamiseks. Järeldus oli, et arvestades rahvusvahelisi nõudeid ja jäätmete omadusi (koguseid ja aktiivsusi), tuleb rajada lõppladustuspaik ning pikaajalise ohutuse tagamiseks ja rahvusvaheliste nõuete täitmiseks tuleb Eestis määrata ära selge vastutus radioaktiivsete jäätmete lõpliku käitlemise osas. Lõppladustuspaiga rajamise tähtaeg on 2040. a. ning reaktorisektsioonide lammutamise ning tekkinud jäätmete käitlemise ja lõppladustuspaika paigutamise tähtaeg on hiljemalt 2050. a.

Lõppladustuspaiga tüüpidest olid kaalumisel nii geoloogiline, nn. kesksügav, maapinna lähedane ja nn. prügila tüüpi ladustuspaik. Ekspertide hinnangul on majanduslikke ja keskkonnaaspekte arvestades kõige mõistlikum rajada lõppladustuspaik, mis sisaldab:

  • maapinna lähedast osa lühikese poolestusajaga (kuni 30. aastat) madala ja keskmise aktiivsusega jäätmetele;
  • kesksügavat (ca 30-50 m) šahtikujulist osa reaktorianumatele ja teistele pika poolestuseaga madala ja keskmise aktiivsusega jäätmetele ning kasutatud kinnistele kiirgusallikatele.
Maapinnalähedane lõppladustuspaik. Jäätmeid sisaldava konteineri (tähistatud roosaga) sildkraanaga laadimine sõidukilt lõppladustuspaiga sektsiooni. Autor: AS A.L.A.R.A.
Maa-aluse kesksügava lõppladustuspaiga skemaatiline ristlõige. Autor: AS A.L.A.R.A.

2014-2015 toimunud eeluuringute tulemustest lähtuvalt otsustati 28.04.2016. a. toimunud Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamisel, et Eestisse tuleb rajada radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaik. Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamisel tehtud otsustest tulenevalt esitas Keskkonnaministeerium 02.05.2016. a. Riigikogu keskkonnakomisjonile ettepaneku muuta Riigikogus esimese lugemise läbinud kiirgusseaduse eelnõu. 01.11.2016. a. jõustunud kiirgusseaduse § 61 lg 4 kohaselt korraldab radioaktiivsete jäätmete vahe- ning lõppladustamist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Sellega määrati selge vastutus radioaktiivsete jäätmete lõpliku käitlemise osas.