Tegevused kuni 1995

Nõukogude Liidu Põhjalaevastiku ja Vaikse ookeani laevastiku allveelaevnike väljaõpetamiseks paigaldati Pakri poolsaare põhjaossa Mereväe koolituskeskusesse kaks militaarotstarbelist õppereaktorit, mis olid analoogsed tuumaallveelaevadel kasutatavate reaktoritega. Õppereaktorite eesmärgiks oli (täiend)koolitada mereväelasi enne allveelaevadele saatmist reaalsele võimalikult lähedastes tingimustes.

Tuumareaktor nr 1 töötas alates 1968. a. aprillist kuni 1989. a. jaanuarini ning paiknes metallist kestas, mis vastas oma kujult ja mõõtmetelt tuumaallveelaevale. Reaktor oli PWR/VM-A tüüpi, soojusvõimsusega 70 MW. 1980. aastal vahetati reaktoris tuumakütus uue kütusega. Reaktor nr 1 tööaeg oli kokku (20-40% koormusel) 20 821 tundi (13 781 tundi esimese kütusekogusega ja 7 040 tundi teise kütusekogusega).

Reaktor nr 2 oli PWR/BM-4 (LWR) tüüpi, soojusvõimsusega 90 MW ja see töötas 1983. a. veebruarist kuni 1989. a. detsembrini ligikaudu 30% koormusega. Reaktori tuumakütust ei vahetatud. Reaktori nr 2 tööaeg oli kokku 5 333 tundi.

Põhimõtteline otsus väljaõppekeskuse ehk Paldiski objekti ohutuks sulgemiseks tehti 1991. aastal peale Eesti iseseisvuse tunnustamist Venemaa poolt ja Vene vägede väljaviimist piirkonnast. Kuni 1995. aastani teostati Vene võimude poolt reaktorisektsioonide pikaajalise ohutuse tagamiseks alljärgnevad tööd:

  • kasutatud tuumakütus eemaldati reaktoritest ja toimetati Venemaale;
  • abisektsioonid demonteeriti;
  • mitteradioaktiivsed seadmed eemaldati;
  • reaktorid ja primaarkontuuri torustikud tühjendati nii palju kui võimalik vedelikest ning muudeti õhukindlaks;
  • jahutusvee puhastusfiltrid tühjendati;
  • bioloogilise kaitsekihi (reaktorit ümbritsev veesärk neutronite püüdmiseks) kohal asuvad mitteradioaktiivsed seadmed eemaldati;
  • tugevdati reaktorisektsioonide tugikonstruktsioone;
  • valmistati raudbetoonist sarkofaagid ja reaktorisektsioonide sisemuses täideti mitmed kiirgusohtlikud sõlmed ja avaused betooniga.

Vastavalt Vene Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud lepingule (30. juuli 1994. a.) läks väljaõppekeskus 26. septembril 1995. aastal koos õppereaktorite ja tuumajäätmete hoidla hoonetega Eesti Vabariigi valdusesse.