Paldiski tuumaobjekti reaktorisektsioonide dekomisjoneerimise ning radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise eeluuringud 2014 – 2015

Nõukogude Liidu Põhjalaevastiku ja Vaikse ookeani laevastiku allveelaevnike väljaõpetamiseks paigaldati Pakri poolsaare põhjaossa Mereväe koolituskeskusesse kaks militaarotstarbelist õppereaktorit, mis olid analoogsed tuumaallveelaevadel kasutatavate reaktoritega. Õppereaktorite eesmärgiks oli (täiend)koolitada mereväelasi enne allveelaevadele saatmist reaalsele võimalikult lähedastes tingimustes.

Tuumareaktor nr 1 töötas alates 1968. a. aprillist kuni 1989. a. jaanuarini ning paiknes metallist kestas, mis vastas oma kujult ja mõõtmetelt tuumaallveelaevale. Reaktor oli PWR/VM-A tüüpi, soojusvõimsusega 70 MW. 1980. aastal vahetati reaktoris tuumakütus uue kütusega. Reaktor nr 1 tööaeg oli kokku (20-40% koormusel) 20 821 tundi (13 781 tundi esimese kütusekogusega ja 7 040 tundi teise kütusekogusega).

Reaktor nr 2 oli PWR/BM-4 (LWR) tüüpi, soojusvõimsusega 90 MW ja see töötas 1983. a. veebruarist kuni 1989. a. detsembrini ligikaudu 30% koormusega. Reaktori tuumakütust ei vahetatud. Reaktori nr 2 tööaeg oli kokku 5 333 tundi.

Põhimõtteline otsus väljaõppekeskuse ehk Paldiski objekti ohutuks sulgemiseks tehti 1991. aastal peale Eesti iseseisvuse tunnustamist Venemaa poolt ja Vene vägede väljaviimist piirkonnast. Kuni 1995. aastani teostati Vene võimude poolt reaktorisektsioonide pikaajalise ohutuse tagamiseks alljärgnevad tööd:

  • kasutatud tuumakütus eemaldati reaktoritest ja toimetati Venemaale;
  • abisektsioonid demonteeriti;
  • mitteradioaktiivsed seadmed eemaldati;
  • reaktorid ja primaarkontuuri torustikud tühjendati nii palju kui võimalik vedelikest ning muudeti õhukindlaks;
  • jahutusvee puhastusfiltrid tühjendati;
  • bioloogilise kaitsekihi (reaktorit ümbritsev veesärk neutronite püüdmiseks) kohal asuvad mitteradioaktiivsed seadmed eemaldati;
  • tugevdati reaktorisektsioonide tugikonstruktsioone;
  • valmistati raudbetoonist sarkofaagid ja reaktorisektsioonide sisemuses täideti mitmed kiirgusohtlikud sõlmed ja avaused betooniga.

Vastavalt Vene Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud lepingule (30. juuli 1994. a.) läks väljaõppekeskus 26. septembril 1995. aastal koos õppereaktorite ja tuumajäätmete hoidla hoonetega Eesti Vabariigi valdusesse.

Aastatel 1995-2011 viidi endisel sõjaväealal Paldiski objektil läbi laiaulatuslikud konserveerimis-, puhastus- ja rekonstrueerimistööd, sest objektil leidus hulgaliselt radioaktiivset- ja mitteradioaktiivset jääkreostust, mis oli ohuks pinna- ja põhjaveele ning pinnasele. Muuhulgas puhastati ja lammutati mitmed ehitised ning peahoonesse rajati radioaktiivsete jäätmete vaheladustuspaik.

Aastatel 1999-2001 teostatud Euroopa Liidu (EL) projekti “Paldiski reaktorisektsioonide käitlemise alternatiivide hindamine” (ingl Evaluation of Management Routes for the Paldiski Sarcopahagi) tulemusena leidis projekti ekspertkomisjon, et kiirgusohutuse ja jäätmete ladustamise seisukohast on otstarbekas alustada objekti olulisemaks jääkreostuse allikaks olevate reaktorisektsioonide lõpliku dekomisjoneerimisega (desaktiveerimise ja täieliku demonteerimisega) peale 50. aastast hoiustamist, so. orienteeruvalt 2040 aastal.

Aastatel 2005-2008 teostatud EL PHARE projekti “Paldiski sarkofaagide pikaajaline ohutu hoiustamine ja sellega seotud demonteerimistööd” (ingl Safe Long-Term Storage of the Paldiski Sarcophagi & Related Dismantling Activities) raames paigaldati hoiustamistingimuste parandamiseks korrosioonikindluse tõstmise eesmärgil sarkofaagidesse õhukuivatussüsteem, paigaldati reaktorisektsioonidele võimaliku saaste lekkimise operatiivseks avastamiseks seiresüsteem ja renoveeriti reaktoreid ümbritsev peahoone parandades nii hoone ilmastikukindlust.

Otsuse tegemisel eeldas projekti „Paldiski reaktorisektsioonide käitlemise alternatiivide hindamine“ ekspertkomisjon, et 2040. aastal algava reaktorisektsioonide dekomisjoneerimise käigus tekkivad radioaktiivsed jäätmed ladustatakse hiljemalt selleks ajaks rajatud radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaika. 1997. aastal rajatud vaheladustuspaik on planeeritud arvestusega, et sinna on võimalik mahutada kõik Eestis tekkivad jäätmed (sh. Paldiski tuumaallveelaevnike õppekeskuse tuumaobjekti dekomisjoneerimise käigus tekkivad radioaktiivsed jäätmed ja Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidlast eemaldatud jäätmed), välja arvatud reaktorisektsioonide dekomisjoneerimise tekkivad jäätmed. Seega samaaegselt reaktorisektsioonide dekomisjoneerimiseks vajalike keskkonnakaitseliste, tehniliste jms. analüüside ning uuringutega alustamisega tuleb samuti alustada lõppladustuspaiga rajamiseks vajalike keskkonnakaitseliste, tehniliste jms. analüüside ning uuringutega, sest ühe tegevuse täitmise tulemused on sisendiks teise tegevuse täitmisele ja vastupidi. Käesoleva projekti eesmärgiks on teha esmased tehnilised uuringud ja vajalike andmete kogumine, mis oleksid aluseks edasiste tegevuste planeerimisel, otsuste tegemisel ning keskkonnamõju hindamiste alustamisel.

Projekti täitmine loob eelduse reaktorisektsioonide dekomisjoneerimise ja radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise keskkonnamõju hindamiste alustamiseks. Keskkonnamõju hindamiste järel saab juba alustada lõppladustuspaiga projekteerimise ja ehitamisega ning reaktorisektsioonide dekomisjoneerimisega.

Lisainfot Paldiski objekti ajaloo kohta saab:


Eeluuringute tegevused on:

  • Projekti korralduslikud tegevused (seminarid ja aruanded)
  • Andmete kogumine ning ülevaade riigisisestest ja rahvusvahelistest nõuetest
  • Reaktorisektsioonide dekomisjoneerimise võimaluste väljaselgitamine
  • Radioaktiivsete jäätmete lõppladustamise võimaluste väljaselgitamine
  • Käitlemise, reaktorisektsioonide dekomisjoneerimise ja lõppladustamise maksumused
  • Kommunikatsioonistrateegia

Eeluuringud toimuvad perioodil 23.09.2014. a. kuni 30.12.2015. a. ja neid teostab konsortsium JSC Eksortus (Leedu) ja R&D Company SOSNY (Venemaa) ning alltöövõtjatena osalevad Paldiski objekti endise operaatori Rosatomi esindaja FCNRS (Federal Center of Nuclear and Radiation Safety, Venemaa) ja JSC Specialus Montazas-NTP (Leedu).

Eeluuringuid rahastatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahenditest.

Projekti Eestipoolseks partneriks on Paldiski objekti haldamise ja ohutustamisega tegelev AS A.L.A.R.A., kelle kontaktisikuks on Ivo Tatrik, telefon 6741 366, mobiil 51 51 111, e-post ivo.tatrik@alara.ee

Sissejuhatav seminar


Tehniline seminar nr 1


Tehniline seminar nr 2


Lõpuseminar


Lõpparuanne